Puntonan di salida étiko pa salbaguardiá Patrimonio Intangibel
A elaborá e Prinsipionan Étiko pa Salbaguardiá Patrimonio Kultural Intangibel den e espíritu di e Konvenshon di 2003 pa Salbaguardiá Patrimonio Kultural Intangibel. Tambe segun e instrumentonan normativo internashonal eksistente ku ta protehá derecho humano i derecho di hendenan indígeno. Nan ta representá un sèt di prinsipio fundamental ku ta ampliamente aseptá komo bon práktika pa gobièrnu, organishon i individuo. Direktamente òf indirektamente, nan ta afektá patrimonio kultural intangibel pa sigurá su viabilidat i asina rekonosé su kontribushon na pas i desaroyo sostenibel.
Komplementario na e Konvenshon di 2003 pa Salbaguardiá Patrimonio Kultural Intangibel, e Guia Operashonal pa Implementashon di e Konvenshon i sistemanan legislativo nashonal, e Prinsipionan Étiko ei nan intenshon ta pa sirbi komo base pa desaroyo di kódigo di étika i instrumento spesífiko adaptá na kondishonnan lokal i sektoral.
- Komunidat, grupo i, kaminda ta aplikabel, individuo mester tin e ròl primario pa salbaguardiá nan propio patrimonio kultural intangibel.
- Mester rekonosé i respetá e derechi di komunidat, grupo i, kaminda ta aplikabel, individuopa kontinuá ku e práktikanan, representashonnan, ekspreshonnan, konosementu i abilidatnan nesesario pa sigurá viabilidat di patrimonio kultural intangibel.
- Rèspèt mutuo komo tambe un rèspèt i apresio mutuo pa patrimonio kultural intangibel, mester prevalesé den interakshon entre Estado i entre komunidat, grupo i, kaminda ta aplikabel, individuo.
- Tur interakshon ku komunidat, grupo i, kaminda ta aplikabel, individuo ta krea, salbaguardiá, mantené i transmití patrimonio kultural intangibel, mester ta karaterisá pa kolaborashon transparente, diálogo, negosiashon i konsulta, i kondishoná pa nan konsentimentu liber, previo, sostené i informá.
- Mester sigura akseso di komunidat, grupo i individuo na e instrumentonan, ophetonan, artifaktonan, espasionan di memoria kultural i natural di kua nan eksistensia ta nesesario pa ekspresá patrimonio kultural intangibel, inkluso den situashonnan di konflikto armá. Mester respetá totalmente práktikanan tradishonal ku ta regulá akseso na patrimonio kultural intangibel, hasta kaminda eseinan por limitá akseso públiko mas amplio.
- Kada komunidat, grupo, òf individuo mester por evaluá balor di su propio patrimonio kultural intangibel i e patrimonio kultural intangibel akí no mester ta sometí na huzgamentu eksterno pa su balor òf importansia.
- Komunidatnan, gruponan i individuonan ku ta krea patrimonio kultural intangibel mester benefisiá di protekshon di e interes moral i material ku ta resultá di e patrimonio akí, spesialmente di su uso, investigashon, dokumentashon, promoshon òf adaptashon di parti di miembronan di komunidatnan òf otronan.
- Mester respetá kontinuamente e naturalesa dinámiko i bibu di patrimonio kultural intangibel. Outentisididat i eksklusividat no mester ta preokupashon i opstákulo pa salbaguardiá patrimonio kultural intangibel.
- Komunidatnan, gruponan, organisashonnan lokal, nashonal i transnashonal i individuonan mester evaluá kuidadosamente e impakto direkto i indirekto, di término kòrtiku i término largu, potensial i definitivo di kualke akshon ku por afektá viabilidat di patrimonio kultural intangibel òf e komunidatnan ku ta praktiká esaki.
- Komunidat, grupo i, kaminda ta aplikabel, individuo mester hunga un ròl signifikante den determiná kiko ta konstituí menasa pa nan patrimonio kultural intangibelinkluso de-kontekstualisashon, komersialisashon i malrepresentashon i pa disidí kon prevení i limitá e menasanan ei.
- Mester respetá plenamente diversidat kultural i identidat di komunidat, grupo i individuo. Respetando balornan rekonosé pa komunidat, grupo i individuo i sensibilidat pa normanan kultural, mester inkluí atenshon spesífiko pa igualdat di género, enbolbimentu di hubentut i rèspèt pa identidat étniko den diseño i implementashon di medidanan pa salbaguardiá.
- Salbaguardiá patrimonio kultural intangibel ta di interes general pa humanidati p’esei mester sosodé ku koperashon entre gruponan bilateral, supregional, regional i internashonal; sinembargo nunka no mester ekskluí komunidat, grupo i, kaminda ta aplikabel, individuo for di nan propio patrimonio kultural intangibel.